Hoppa till innehållet

minä

Definition från Wiktionary, den fria ordlistan.

Finska

[redigera]

Pronomen

[redigera]
Böjningar av minä  Singular Plural   Singular Plural
Grammatiskt
Nominativ minäme Ackusativ minutmeidät
Genitiv minunmeidän Partitiv minuameitä
Lokativ (intern) Lokativ (extern)
Inessiv minussameissä Adessiv minullameillä
Elativ minustameistä Ablativ minultameiltä
Illativ minuunmeihin Allativ minullemeille
Essiv Marginell
Essiv minunameinä Instruktiv
Exessiv (minunta)?(meintä)? Abessiv minuttameittä
Translativ minuksimeiksi Komitativ

minä

  1. jag
  2. böjningsform av mikä

Substantiv

[redigera]
Böjningar av minä  Singular   Singular
Grammatiskt
Nominativ minä Ackusativ 1 minä
Ackusativ 2 minän
Genitiv minän Partitiv minää
Lokativ (intern) Lokativ (extern)
Inessiv minässä Adessiv minällä
Elativ minästä Ablativ minältä
Illativ minään Allativ minälle
Essiv Marginell
Essiv minänä Instruktiv
Exessiv minäntä Abessiv minättä
Translativ minäksi Komitativ

minä

  1. (psykologi) ego

Vepsiska

[redigera]

Pronomen

[redigera]

minä

  1. jag